N:
hyvä päivä - hea päev
Hyvää päivää! - Tere päevast!
tapan - tapan
tapaan - kohtan
************
Soome keelele on iseloomulik vokaalharmoonia:
- Kui sõna esimeses silbis on eesvokaalid (ä, ö, y), siis on ka järgsilpides ainult eesvokaalid (syksy, pöly, tämä).
- Kui sõna esimeses silbis on tagavokaalid (a, o, u), siis on ka järgsilpides tagavokaalid (poika, aamu). Erandiks on i ja e, millega koos võivad sõnas esineda nii ees- kui tagavokaalid (kiva, koti, isä, seinä, ääni), sagedamini siiski eesvokaalid.
- Muutelõpud ning tunnused esitatakse kahe variandina, millest õige tuleb valida just vokaalharmoonia reeglite järgi: -ssa/-ssä (järvi -> järvessä, talo -> talossa); -taan/-tään (lukea -> luetaan, pyytää -> pyydetään).
- Kui sõnas ei ole ühtki tagavokaali (a, o, u), siis tuleb valida lõpuks või tunnuseks eesvokaalne variant (ä): Helsinki -> Helsingissä, veli -> veljellä, nimi -> nimensä (vrdl. mieto -> miedossa, pelto -> pellolla). NB! veri -> verta -> veressä / meri -> merta -> meressä.
- Liitsõnas tuleb lähtuda viimase sõna vokaalharmooniast: kirja/hylly->llä, iso/äidi->llä.
- Võõrsõnad ei allu vokaalharmooniale. (olympia, byrokraatti)
Allikas: Margit Kuusk "Suomi selväksi"
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti