perjantai 8. tammikuuta 2010

Tähelepanekuid hääldusest (konsonandid)

  • k, p, t häälduvad sõna sees nagu eesti g, b, d. (mäki, täti, apu, kylki, silta, varpaat), aga sõna algul ja lõpus ning h ja s kõrval nagu eesti k, p, t (kevät, tulevat, lapset, lehti, pitkä, yksi).
  • Soome keeles puudub palatalisatsioon (onni, valmis, otti, kassi).

NB! Rõhk on alati esimesel silbil, ka võõrsõnades. (Italia, Pariisi, banaani, romaani)


Allikas: Margit Kuusk "Suomi selväksi"

Tähelepanekuid hääldusest (vokaalid)

Vokaali pikkusest võib sõltuda sõna tähendus.
N:
hyvä päivä - hea päev
Hyvää päivää! - Tere päevast!

tapan - tapan
tapaan - kohtan

************

Soome keelele on iseloomulik vokaalharmoonia:
  • Kui sõna esimeses silbis on eesvokaalid (ä, ö, y), siis on ka järgsilpides ainult eesvokaalid (syksy, pöly, tämä).
  • Kui sõna esimeses silbis on tagavokaalid (a, o, u), siis on ka järgsilpides tagavokaalid (poika, aamu). Erandiks on i ja e, millega koos võivad sõnas esineda nii ees- kui tagavokaalid (kiva, koti, isä, seinä, ääni), sagedamini siiski eesvokaalid.
  • Muutelõpud ning tunnused esitatakse kahe variandina, millest õige tuleb valida just vokaalharmoonia reeglite järgi: -ssa/-ssä (järvi -> järvessä, talo -> talossa); -taan/-tään (lukea -> luetaan, pyytää -> pyydetään).
  • Kui sõnas ei ole ühtki tagavokaali (a, o, u), siis tuleb valida lõpuks või tunnuseks eesvokaalne variant (ä): Helsinki -> Helsingissä, veli -> veljellä, nimi -> nimensä (vrdl. mieto -> miedossa, pelto -> pellolla). NB! veri -> verta -> veressä / meri -> merta -> meressä.
  • Liitsõnas tuleb lähtuda viimase sõna vokaalharmooniast: kirja/hylly->llä, iso/äidi->llä.
  • Võõrsõnad ei allu vokaalharmooniale. (olympia, byrokraatti)

Allikas: Margit Kuusk "Suomi selväksi"